Jus don boađát dakkár riikkas gos tuberkulosa lea dábálaš, de lea dus geatnegasvuohta čađahit tuberkulosa iskosiid.
Jus don boađát dakkár riikkas gos tuberkulosa lea dábálaš, de lea dus geatnegasvuohta čađahit tuberkulosa iskosiid. Tuberkulosa iskkus lea tuberkuliniskkus (lihkke-iskkus) geahppáid røntgen ja sáhttet maid váldit varraiskosa. Tuberkulosa lea vuolši mii čuohcá iešguđetlágán orgánaide rupmašis. Dábálaččamus lea geahpestuberkulosa. Dat sáhttá leat heaggavárálaš jus ii oaččo divššu. Iskkadeapmi lea oassi suohkana prográmmas mii galgá easttadit ja hehttet tuberkulosa.
Olmmoš geas lea tuberkulosa galgá jeagadit doaktáriid bagadusaid ja jus lea dárbu, maiddái suovvat iežas bidjat áibbas sierra (isoleret) vai eastada buozalmasvuođa njoammuma.
Čuovvovaš olbmuin lea geatnegasvuohta čađahit tuberkulosa iskkadeami, gč. 3. Kapihttalis tuberkulosa láhkaásahusa:
Tuberkulosaiskkadeapmi lea nuvttá. Dat guoská maid mátkegoluide.
Iskkadeapmi lea oassi njoammuneasttadanplánas maid suohkanat leat geatnegahtton ráhkadit.
Suohkan galgá geahččat bearrái ahte iskkadeapmi čađahuvvo nu jođánit go vejolaš. Báhtareaddjit ja dorvoohccit galget iskojuvvot 14 beaivvi sisa dan rájes go leat ollen riikii. Olbmot geat galget virggiide mannat, galget røntgeniskosa čađahan ovdalgo álget virgái. Lihkke-iskkus ja dan čuovvoleapmi sáhttá maŋŋel čađahuvvot.
Sáhttá ohcat beassat tuberkulosaiskkadeamis. Jus eai mieđa dasa, sáhtát váidit mearrádusa golmma vahku sisa dan rájes go ožžot mearrádusa. Čilge mainna it leat duhtavaš ja manin oaivvildat ahte mearrádusa ferte rievdadit. Jus dárbbahat bagadallama, sáhtát váldit oktavuođa suohkaniin. Jus suohkan doalaha mearrádusas, de sáddejuvvo ášši viidáset Fylkkamánnii, guhte mearrida galgá go váidda váldojuvvot vuhtii. Mearrádusa sierrabidjama (isolerema) ektui lea njoammueasttadanlávdegoddi mearridan ja dušše diggeriekti sáhttá dan badjel mearridit.
Tjenesten oppdatert: 13.05.2020 09:32