Jus it oaččo gokčojuvvot du beaivválaš dárbbuid divššu ja fuolahusa ektui go orut ruovttus, de sáhtát ohcat saji buhcciidruktui.
Jus it oaččo gokčojuvvot du beaivválaš dárbbuid divššu ja fuolahusa ektui go orut ruovttus, de sáhtát ohcat saji buhcciidruktui.
Dus lea dárbu guhkesáiggesadjái buhcciidruovttus.
Suohkan sáhttá gáibidit mávssu ássis. Haddi lea mearriduvvon stáda láhkaásahusain (gč. lágat ja njuolggadusat).
Sáhtát váldit oktavuođa suohkaniin oažžun dihti veahki ohcat guhkesáiggesaji buhcciidruktui, dahje sáhtát earáid bivdit veahkkin jus orut dárbbaheame. Jus muhtin eará ohca du ovddas, de ferte sus leat fápmudus.
Don fertet bidjat mielde fápmudusa jus soames eará ohca du ovddas.
Ovdal go ášši sáhttá mearriduvvot, ferte suohkan kártet du sávaldagaid ja dárbbuid dárkileappot. Dábálaččat fitnat du ruovttus guossis. Jus oaččut buhcciidruovttusaji, galgá veahkkedárbu boahtit ovdan mearrádusreivves. Dábálaččat oaččut ákkastallama oktan mearrádusain. Oaččut álo ákkastallama jus sáhttá jurddahit ahte it šatta duhtavaš mearrádusain. Jus ákkastallan ii čuovo mielde, de sáhtát dan oažžut jus válddát oktavuođa suohkaniin ovdal áigemearri dievvá.
Suohkan galgá meannudit ášši nu jođánit go vejolaš. Jus ášši ii sáhte mearriduvvon mánu sisa, de galggat oažžut čálalaš dieđu dan birra ja mii dasa lea sivvan. Seammás galggat oažžut dieđu goas ášši vurdet mearridit.
Jus leat duhtatmeahttun mearrádusain, de sáhtát váidit suohkanii áigemeari siskkobealde mii lea golbma vahku dan rájes go ožžot mearrádusreivve. Čilge mainna leat duhtatmeahttun ja manne oaivvildat ahte mearrádusa ferte rievdadit. Jus dárbbahat bagadallama, de váldde oktavuođa suohkaniin. Jus suohkan doalaha mearrádusas, de sáddejuvvo ášši viidáset Fylkkamánnii. Sáhtát maid váidit dan movt bálvalus fállojuvvo. Váidaga sáddet suohkanii dahje njuolga dasa gii fállá bálvalusa.
Tjenesten oppdatert: 11.05.2020 13:35